Meie elu Budapestis 3. osa

Alustuseks kohe seda, et Pruts on back in biznez ehk teisisõnu, ta sai sellest vastikust haigusest võitu! Shoobydoowaapp!

Kui Pruutus juba enamsvähems tervem oli, saime ka lõpuks uuesti välja. Käisime reedel Gellert’i mäel seiklemas. Fotolehel ka sellest blogipostitus. Ilm oli väljas mega, nii suvine kui üldse olla saab. Nii mõnus on veel eelmist nädalat siin diivanil konnutades meenutada, kui praegu aknast vaatab vastu suht sombune, rõske ja hall päev. Jahhh, ka meile jõudis vist sügis kohale :) Fotolehe blogipostituses on ka vist põgus ülevaade olemas, mis seal oli ja kuidas seal oli. Äge oli! Väga ilusad vaated ja seiklusrikas pisike matk käis sinna juurde.

Olen siin veedetud aja jooksul üsna palju liikunud. Jalgades on seda kohe ka tunda ja see tunne on hea :) Reedel sai ka esimest korda ühistransporti kasutatud, muidu me oleme nii palju jala liikunud, kui võimalik. Turistitamised ongi ka olnud nagu trenni eest. Ilmad on ju ilusad ka olnud, et sai veel suve nautida. Nohh, nüüd vist siin liigub ka see ilmavärk sügise poole, ei tea kuidas edaspidi see jalutamisetuhin on. Seniks, kuni vihma ei kalla, on ok vist.

Laupäeval käisin mina aga ühe rahvusvahelise grupiga matkal. Mõned pildid olen ka juba sotsiaalmeedias valla lasknud, kui te juhuslikult märganud ei ole :) Mõni aeg tagasi liitusin fesaris sellise grupiga nagu Budapest Hikers ja saingi kohe nende ühest seiklusest osa võtta. Indrek oli seekord Pruutusele kodus lapsehoidja, kuna päris pikk päev oli. Tegelikult oligi algusest peale plaan sinna üksi minna. Sest kuidas ma muidu uute inimestege tutvun, kui me igal pool Indrekuga koos oleks. Siis ju ikka räägiks rohkem omavahel, kui uute inimestega.

Ja tõsiselt vinge matk oli. Matka kirjelduses oli mainitud, et raja tase on kerge, aga olgem ausad - viimane lõpp oli ikka küll kaugel kergusest ;) Lõpus oli paar kiltsa ainult tõusu, et pulss aina kiirenes ja higimulle tekkis otsa ette aina rohkem juurde. Tuleb tunnistada, et nii mõnigi agaram möödus minust viimastel kilomeetritel :) Aga igati tore oli. Tutvusin uute inimestega maailma eripaikadest - hollandlased, brasiillased, austraallased, hispaanlased, ungarlased, ameeriklased jne jne. Ühe tutvuse üle on mul eriti hea meel, sain tuttavaks ühe brasiilia naiskaga, kes elab siin Budapestis. Temaga ma tsättisin kõige rohkem selle päeva jooksul ja me istusime ka bussis koos. Et kui me peaks siia kauemaks jääma, siis on tore temaga ka edaspidi suhelda.

Ja ma ostsin endale ülinumpsiku väikese seljakoti. Mitte, et see pommuudis oleks, aga see oli lihtsalt pisut erilisem ost kui muidu. Kohe alguses, kui tegime siin Pruutusega esimesi tiire väljas, märkasin ma ühe poe akna peal seda kotti. Endamisi mõtlesin, et utsaa kui nunnnuuu. Kohe ostma ei tormanud, sest uue koti vajadust ju reaalselt polnud (alati on!). Aga nii ma iga päev sealt mööda kõndisin ja ta mulle sealt ka alati vastu vaatas, siis lõpuks tegin plaani. Et kui ta nädala pärast ka veel seal olemas on, siis ma ostan ära. Ja nii see läks ;)

Aga nüüd ma võin vist suvejalanõud kotti ära peita ja sügisvarustuse välja kookida. Mõnusat sügise jätku teile ka!