Kodutud, aga rahulolevad

Heyoo. Veel enne kui me metsa ära põgeneme, proovin üht-teist teiega jagada. Vahepeal jäime me kodutuks ning nüüdseks oleme juba nädal aega Pärnu kandis konnutanud. Chilll. Koguaeg miskit toimub ja raske on olnud blogi kirjutamiseks aega leida. Pole jamh see värk nii kerge midagist :)

Eelmine laupäev oli teistmoodi päev. Noh samas ükski päev pole mul just ühte nägu, aga siiski. Iluunest jäi ilmselgelt öösel väheks, kuna kolimine võttis oma aja. Äratus oli kell 4 öösel, või kellegi jaoks on see varahommik, aga see selleks. Kraamisime auto veel asju täis, et ainult mina veel juhikohale vaevu ära mahtusin. Indrek startis kella kuue paiku teele - rattaga…Pärnu poole… :) Mina aga tiksusin (loe: magasin laua peal, sest madratsi viskasime ka prükkarisse ja mujal polnud olla) keset tühja korterit kuni kella 9-ni, kui ma siis lõpuks korteri üle andsin järgmistele üürnikele. Peale väikest Haabersti parkla chilli liikusin ma lõpuks väikese sugulase süntsile, vahet pole, et ma jõudsin 5h varem. Õhtu poole veits zombiena liikusin ma Pärnu poole ja siis veel suurema zombiena oli ju veel vaja meil klempsidega hängima minna. Tegus, igatahes!

Möödunud nädal on möödunud seda ja teist tehes. Kolmapäeval oli meil väljasõit Tallinnasse - no ei saa kaua eemal olla ;) Shoppasime veel üht-teist matka jaoks ning viisin oma lasteaia töö jaoks laenatud raamatud tagasi raamatukokku - ilmselgelt unustasin seda varem teha. Sõitsime siis oma “kunagisest kodust” ka mööda, imelikud tunded valdasid. Aga jamh, siuke teistmoodi käik oli, maakad käisid Talinalinnas asjatamas ;)

Nädala highlight on kindlasti meie proovimatk, kust me eile ka tagasi jõudsime. Tegime väikse sutsu Kilingi-Nõmmest Rae järveni (u 15km) ja tagasi. Öö veetsime Rae järve ääres. Ilm oli, siuke, no kahtlane. Parem ehk ikka kui vihm ja rahe. Proovimatka tehes proovisime veel aru saada, millest meil Oandu-Ikla rajal võiks veel puudust olla. Mõned asjad said ka kirja pandud. Noh eks seda ka jooksvalt vaata, mis seal vajaka jääb. Õnneks on vahepeal asulad ka, kust saab nii mõndagi juurde muretseda. Seljakoti tunnetus on ka ehk enam-vähem käes, allpool ka pilte tõestuseks, et AUSALT ka minul on seljakott - kõike ei vea Indrek ;) Muidugi ilma seljakotita oleks vahvam lipata, aga pole hullu :) Harjub ära. Suht cool tüüp jämmis meiega seal Rae järve ääres. Mingi itaallasest rastavend, kes lihtsalt üksi matkab ringi ja lihtsalt jämmib igal pool ringi. Tulnud Rootsist ja suundub üks hetk Hollandisse, kui ma õigesti aru sain. Septembris läheb tagasi Itaaliasse, kus alustab õpinguid kunstikoolis, of course. Ta tundus jah siuke kunstiinimene suht :D Mingid väiksed poisid pidasid ka seal järve ääres laagrit. Mängisid käbisõda, püüdsid kala ja käisid ujumas. Mul oli valus vaadata, kui nad ujusid. Väljas oli vb mingi 12 kraadi, ma ei tahtnud vee temperatuuri teada :) Õhtusöögiks tegime pasta bologneset, so fancy. Küll turbonuudlitega, aga cmon, täiega hea oli! Öö oli KÜLM. Nina tahtis ka otsast külmuda, kui julgesin selle magamiskoti alt välja pista. Loodetavasti läheb matka ajal ikka soojemaks ka, loota ju võib. Öösel veel mässasime magamiskottidega, tegime kahest magamiskotist ühe suure. Hakkas soojem küll. Mõned korrad pidin ikka paluma, et Indrek mind spooniks, sest muidu tekkis magamiskoti avadest suur auk kust kolinaga külma tuli. Aga üle me selle öö elasime. Ok, hommikul küll tundsin, kuidas siit sealt kõik kange oli, aga kui uuesti liikuma sai, hakkas parem. Tagasitee läks täna tunni võrra kiiremini. Tagasiteed lähevad alati kuidagi libedamalt. Sain ka vasakule jalale neli vesivilli. Need ma tühjendasin kenasti ära, paranevad homseks ära ja siis hakkab see madness pihta. Oujeee :)

Täna on veel sajandi sündmus vaja ära pidada e. vanaema 90 aasta juubeli pidustused ning homme juba ongi minek. Kott on meil enamsvähems pakitud, niiet sellega suurt möllu enam pole. Vaid vaim valmis panna, muud enam teha suurt pole. Ja kui kunagi sealt tagasi oleme, õnneks seda probleemi ei tohiks olla, et mul blogisse midagi kirjutada pole. Niiet, jällekuulmiseni siis!