Meie eurotripi tipphetked ja… home, sweet home!

Tegelikult oleme juba nädala kodumaal viibinud, seega viimane aeg nüüd meie viimaseid mahlasemaid reisimomente meelde tuletada. Meenutada on palju… et kirja ei oskagi neid emotsioone nii kergesti panna. Baierimaa ja Austria alpid olid niiiii vinged lihtsalt. Kindlasti minu jaoks meie reisi tipphetked!

Viinist minema sõites päev kiskus jällegi vihmale. Lõuna-Saksamaale jõudes küll sadas, aga need vaated mis meid saatsid olid nii võimsad, et mu suu oli sõna otseses mõttes töllakil ja muudkui ahhetasin sellest ilust. Ma räägin, ma ei ole mingi linnainimene. Loodus köidab ikka kõige enam ;) Majutus oli meil võetud pisikesse linnakesse nimega Unterammergau. Tegelikult ei ole ma päris kindel, kuidas seda asulat nimetada. Linn on vist liiga palju öeldud, sattusime korra isegi pisikesse ummikusse - ei, mitte autoliiklusest tingitud ummikusse, vaid lehmad tahtsid karjamaalt mööda tänavaid koju saada. Täiesti normaalne! ;)

Maja, kus ööbisime, oli väga ilus. Noh, mul oleks suht savi olnud milline see maja välja näeb, kuna vaated aknast oleks kompenseerinud ükskõik mille. Muidugi suht chill oli ka hommikul teed keeta ja samal ajal aknast lehmadele lehvitada :) See oli kuidagi nii cool kooslus - ilusad saksalikud majad ja nende kõrval kohe suured karjamaad. Aa, ja aga loomulikult nagu meile tavaks, tuleb vahel mõned feilid korda saata. Muidu hakkaks liiga igav ju. Et siis kui olime kohale jõudnud ning jälle oma kraami tassisime tuppa, suutsin ma Pruutuse üksinda tuppa lukustada. Uksed olid ju ilmselgelt automaatselt lukustuvad ning ilmselgelt ma jätsin ju võtmed ka sisse poole ette. Küsisin siis, et kas ma olen esimene, kellel nii seal juhtunud… ILMSELGELT JAH. Pruutus siis konnutas üksi toas luku taha, meid pandi kõrvalkorterisse õlut ja krõpsu manustama. Lõpuks tuli siis pereisa töölt ja thank god, ta oli politseionu ja võttis paar tarvikut töölt kaasa ning tal võttis max 2 sekundit see uks lahti saada :) Kõik hea, lõpp hea.

Nende paari päeva jooksul sai palju tehtud. Käisime muidugi Neuschwanstein lossi vaatamas, kõndisime maailma pikimal inimestele mõeldud rippsillal, uudistasime mäe tipus olevaid (mingeid) lossivaremeid, külastasime Linderhof’i palee ümbrust ning sõitsime Austria alpides ringi. Väga palju ülevaid emotsioone ja ilusaid hetki selle vähese aja jooksul. Ilus punkt meie eurotrip 2016’le ;) Pildid ehk kõnetavad rohkem.

Muidugi tagasisõit (u 2000 km) oli pigem masendav. Hallid vihmased päevad ja jällegi lõputu Poola :S Kaks ööd ööbisime ka Poolas. Aga koju me lõpuks jõudsime ja no mis ma oskan öelda, hea on olla tagasi! ;) Vahel on vaja ära käia, siis on jälle hea meel koju naasta.

Täna tulimegi Tallinnasse tagasi ja hakkame jälle jalgu alla ehitama. Kuu aega pesitseme Pelgulinnas ja selle ajaga tahaks pikemaajalise korteri leida. Niiet, kui kellelgi miskit head pakkuda või teab, et keegi pakub mõnda head korterit üürile, siis võib julgesti teada anda!