Budapestile adaa ja hjellou, schöne Wien!

Ahoi ahoi

Aeg on juba siin maal, et pidime paar päeva tagasi Budapestiga hüvasti jätma. Naljakas tunne. Mingil määral muutus Budapest juba väga koduseks. Ma ei ole kindel, kas ma üldse olekski tahtnud pikemalt Budapesti elama jääda, aga turistina on see linn ikka no väääga ilus ja külastamist igatahes väärt!

Viimasel nädalal käisime Gellert Hill Spa termides solberdamas. No väga teistmoodi olemine, kui nt mõnes kaasaegse lookiga Pärnu spas. Oleks nagu ajamasinaga aastakümneid tagasi sõitnud. Gellert Spa hoone on väga suurejooneline ehitis, nagu enamus ehitisi selles linnas. Ja teadmine, et me liguniseime Gellerti mäe päris kuumaveeallika vees, oli ka siuke no eriline tunne. Vesi on mulle alati suureks sõbraks olnud, et päris mõnus oli. Ja mis peamine, mojito maitses seal imeliselt. Purjakile ei tahtnud seal vees snorgeldades jääda, seega piirdusime ainult ühe kokteiliga.

Jõudsime veel meie Budapesti viimasel nädalal külastada ka metsikult suurt Market Hall’i (Turg suure algustähega), uurida sünagoogi välimust, kiigata turistidest kubisevat populaarset Vaci tänavat (kus me ühes kohvikus saime maailma parimat karamelli lattet - me muidu ise oleme kõige suuremad teejoodikud üldse…) ning põgusalt üle vaadata ooperimaja. Kui need põhipleissid said külastatud, siis muud ei olnudki, kui et asjad jälle kokku pakkida ja edasi liikuda.

Esmaspäeva varahommikul lõime luugid (silmad) lahti ja hakkasime sebima. Ma pidin veel kella kaheksaks postkontorisse jooksma, et oma visiitkaardid kätte saada. Jaaaa, minu päris esimesed visiitkaardid - how awesome is that? ;) Kell 9 andsime korterivõtmed üle ja asusime Viini poole teele. Kuigi Budapestist Viini saab u 3h sõiduga hakkama, siis meie tegime mingi 9h tripi. Ilm oli sombune, aga tahtsime ikkagi Ungari suurimat järve näha - Lake Balatoni. Ungari kõige kuulsam puhkuskuurort vast. Kuna suvi on möödas, siis kogu see järveäärne ala oli suht kummituslik. Nagu mingi katk oleks üle käinud. Inimestest täiesti tühi ja ilm oli ka siuke hall, et päris huvitav (ja pisut creepy) oli seal seigelda. Meeletult suured hotellid ja muud turistikad olid täielikus talveunes. Tiirutasime veel igasugustes imelikes kohtades ringi, kuni lõpuks maandusime Viinis.

Oleme nüüd kaks päeva Viinis hänginud. Mina olen siin linnas kolmandat korda, Indrek aga pm esimest. Ta on küll siit läbi sõitnud, aga see ei lähe arvesse, eks? :D Kaks päeva järjest on ka vihma ladistanud, aga see meid ei heiduta. Eile jalutasime kesklinnas ringi ja külastasime ajaloo muuseumit. Holy Jesus, on see alles koht. Pea hakkas ringi käima seal ringi tiirutades. Aga mulle meeldib Viin. Ilus, puhas ja kuidagi nii romantiline ;) Isegi mina, kes pole just suurem romantik, tunnen siin linnas ennast kuidagi romantiliselt <3 Täna jalutasime Schönbrunni lossi pargis ringi. Päikesega oleks muidugi vb pisut toredam olnud, aga väga mõnus oli seal sügise värvidega kulgeda. Haige mõelda, et kunagi oli vaja lossi juurde siukseid lahmakaid parke rajada, lihtsalt et näidata oma jõukust :)

Homme vaatame Viinist välja, kuhugi loodusesse ja ülehomme juba asume Saksamaa poole teele. Me nii ootame. Baierimaa saab olema epic!