Aga me nüüd läheme ära.

Suvi on jälle salaja mööda läinud, kuid õnneks väljas sillerdab ülimõnus sügis. Veel viimane päev seda nautida. Mitte, et me edaspidi sügist enam nautida ei saaks, aga uued nautimused saavad olema juba kuskil mujal. Ma ikka ei väsi jauramast, et kui kiiresti ikka aeg lendab. Suvekuud läksid tõesti jälle mega kiirelt mööda. Aga eks asjatamisi oli ka omajagu ja muidugi mõnusalt palju molutamist oli :)

Kui alles mai kuus sai elu kokku pakitud, siis me tegime seda jälle. Ja seekord veel kompaktsemalt, ega meie nuntsik Seat mingi dsiip ei ole juuh, peab ikka selekteerima manti. Kõike pahna kaasa ei saa võtta. Ja pole vajadustki. Mul on karvane tunne, et neid riidehilpe sai ikkagi liiga palju. Aga cmon, valikuvarianti peab ka ikka olema. Respekt Indrekule, kes suudab paremini toime tulla oma mandiga. Thank god, he’s not a lady ;) Jah, asjad on koos, aga me ei ole neid veel autossu püüdnud mahutada. Pead ei saa anda, et need kõik sinna ära mahuvad. Täna õhtul on tõehetk. Paks Pruutus peab ennast igatahes kortsu tõmbama.

Meie minek on tegelikult pisut edasi lükkunud. Plaan oli ikka varem liikuma saada, aga no läks nii, siis läks. Auto mingi jubina tellimus võttis paar nädalat aega. Ehk tänasega saab nüüd see asi korda, ja me tõesti saame homme startida. Või no tglt stardime nii ehk naa, kui ka see jubainavärgens tööle ei saa.

Aga kuhu me läheme ja miks me sinna läheme? Esimene suund on meil Budapest ja ausalt öeldes, muud ei oska sihtkoha valiku kaitseks öelda, kui et, aga miks mitte? Ma usun, et Budapest saab olema awesome. 1,7 miljoni elanikuga on Budapest Euroopa Liidu suuruselt 7. linn. Noh, vast tegemist ja nägemist saab küllalt olema :) Vaatab, kas Budapesti spa termid trumpavad Pärnu omad üle (ilmselgelt trumpavad). Kuna seal ju merd pole ja Doonau just kõige parem koht ujumiseks pole, siis need termid on seal väga popid.

Päris tore vaheldus oli Are kodus elada. Ema oli muidugi see, kes enamasti pesu pesi, süüa tegi ja Pruutuse karvahunnikuid kokku pühkis. Oleks need kuud nagu luksushotellis viibinud :) Nummi oli sõpradega kohtuda ja perega aega veeta. Vahel oli nii tihe graafik nende kohtumistega, et ei jõudnud enam ära planeerida. Aga see kõik oli tore! Aa ja ma sain palju pildistada kaa!

Et homme hakkab meie uus reaalsus. Jälle ennast ümber kodeerima, aga… I’m so excited! Saab jälle oma elu peale. Kui ma vaid teaks, mis see meie homsest algav uus elu endast kujutab, oleks vist mugav vms. Aga me ei tea, ja see pole mugav, vaid põnev hoopis. Ma iga kell valiks mugavuse asemel põnevuse!

Mõtlesin vahepeal, et teeks mingi listi suve kõrghetkedest. Aga ma ei tee. Ma ei oska. Terve möödunud suvi oli erinev eelnevatest ja seepärast oli juba eriline. Vb liiga palju Indrekut (nali), aga me ei läindki tülli :D Haha, temaga ju pole võimalik tülli minna :P

Mis ma muud oskan öelda veel, et ma luban rohkem blogima hakata ja pilte teiega sheerida, et pm tuua teile Budapest koju kätte. Vaatab mis saab sellest asjast :)

Üks aeg jälle põllu peal möllates, palusin Indrekul Prutsi filmida kui ta saikot teeb vee sees. Just sellel päeval ei teinud ta seda, mida ta kõigil teistel päevadel tegi ehk siis seda ta ei teinud, mida jäädvustada tahtsin. Palusin ka nii lindistada, et mina peale ei jääks, aga nohhh jahh. Jäin. Mõtlesin, et ai kurja nüüd ei jaga ma seda videot kellegagi. Aga tglt ma just meelega jagan. Mis siin häbeneda, selline ma olen suurema osa suvest välja näinud - säärikutes, dressides, sassis juustega…põllu peal Prutsiga kalpsates :) Video lõpust:”See ei ole see, mida ma tahtsin, et sa filmiks.”